Vabadus ja sõltuvus antiikajast 19. sajandini
Orja seisundi
määramisel isa ei lugenud. Polnud tähtis kas ori sündis abielust või mitte, kuid kui
rasestumise hetkel oli ema vaba olnud , siis oli võimalik,et ta võib vaba olla. Laps sünd orjana
aga see kuulus siiski ius gentiumi alla.
Servie poenad olid karistusorjad, kes enamasti määrati kohtute poolt suure kriminaalkuritöö
või deserteerimise eest, jäid ilma isandata sunnitööle. Kuulusid keisrile, kes olid oma sots
seisuselt orjad siiski. Võlaorjad, keda nim nexuseks, kuid mida isandad ei saanud müüa nagu
tavalisi orje. Oli ka avalikke orje, kes ka ei kuulunud eraõiguse alla, kes võisid olla
karistusena või sõjakäiguna kaasa tulnud. Neile anti ette kindlad tööd, mida nad tegema pidid,
samas võisid elada üpris iseseisvalt. Kui on uuritud avalikke orje ning on leitud , et nad nii
mõnigi kord olid paremas seisuses kui eraorjad. Võisid vara kõrvale panna ja ennast vabaks
osta