mõningast infot teiste protsessori tootjate kohta. Protsessor ehk CPU (Central Processing Unit) on arvuti aju. Protsessor töötleb talle antud ülesanded läbi ja väljastab tulemused. Protsessor on põhi töötlusüksus, millega on ühendatud kõik sisend-väljundseadmed ja välismälud ning mis tõlgendab kõiki arvutiprogrammi poolt saadetud korraldusi ja täidab need. Tuntumad protssoritootjad on AMD (Advanced Micro Device) ja Intel. Vähem tuntumad on ARM, VIA, IDT, NexGen, Cyrix jne. Protsessori tootjad · AMD (Advanced Micro Device) asutati 1969. aastal W. Jerry Sanders III poolt. o Toodete nimekirja kuuluvad näiteks mikroprotsessorid, emaplaadi komponendid, graafikaprotsessorid. · Intel asutati 1968. aastal Gordon Moore ja Robert Noyce poolt. o Toodete nimekirja kuuluvad näiteks mikroprotsessorid, emaplaadid, kiibistikud, võrguliigese kaardid, välkmälud. · ARM (Advanced Risk Machines) loodi 1979
Vahepeal kasutatakse emaplaadi kohta ka terminit mobo (tuleneb inglise keelsest terminist motherboard, mis tähendab emaplaati). Socketid Socket on emaplaadi protsessori pesa. Socketeid on väga palju ja erinevaid. Socketid: o DIP o PLCC o Socket 1 o Socket 2 o Socket 3 o Socket 4 o Socket 5 o Socket 6 o Socket 7 o Super Socket 7 o Socket 8 o Slot 1 o Slot 2 o Socket 463/Socket NexGen o Socket 587 o Slot A o Slot B o Socket 370 o Socket 462/Socket A o Socket 423 o Socket 489/Socket N o Socket 495 o PAC418 o Socket 603 o PAC611 o Socket 604 o Socket 754 o Socket 940 o Socket 479 o Socket 939 o LGA 775/Socket T o Socket 563 o Socket M o LGA 771/Socket J o Socket S1 o Socket AM2 o Socket F/Socket L o Socket AM2+
Peitmälutehnikat kasutatakse andmevahetuse kiirendamiseks ka paljude välismälude (magnetketaste juures). Samasugust põhimõtet võib rakendada ka programsete vahenditega- seda on tehtud peamiselt ketasmälu efektiivsemaks ärakasutamiseks. Siia kuulub nn. virtuaalmälu mõiste, mille all mõistetakse peitmälu näivat laiendamist suuremahulise ketasmälu abil. Juba aastaid on protsessorite turul liidriks Intel. Tuntud on ka AMD (Advanced Micro Device), Cyrix ja NexGen jt. Tootjad. Juriidilistel põhjustel nimetas Intel oma 586-e ümber “Pentium”-iks (AMD “K86”, Cyrix- il “5x86” e. M1). Pentiumi järetulijate varjunimeks sai “P6”. Ühe generatsiooni piires on otsustavaks protsessori takstsagedus. Nii näiteks on Pentium 100MHz kiirem kui Pentium 75MHz. Kuna aga arvuti kiirus sõltub mitmetest erinevatest näitajatest, siis Pentium 150 MHz ei ole täpselt 2x kiirem kui Pentium 75MHz.
annaabi.ee 
