Juured võivad tekkida ükskõik millisel taime osal. Kui näiteks koetükki (porgandilõik) transformeerida sellise Agrobacteriumi tüvega, algab koerakkude massiline diferentseerumine juurteks. · Alfa-proteobakterite hulka kuuluvad veel näiteks perekonnad Beijerinckia ja Derxia (vabaltelavad N2 sidujad). · Alfa-proteobakterite hulka kuuluvad ka paljud jätketega bakterid: Hyphomicrobium, Nevskia, Prosthecomicrobium ja Seliberia. Enamikul neist bakteritest moodustuvad jätked pungumise käigus. · Hyphomicrobium on aeroobne punguv kemoheterotroofne bakter. Kinnitub takketele pindadele. · Emarakk võib ühe hüüfi otsa korduvalt pungasid moodustada. · C-allikate spekter ei ole Hyphomicrobiumil v. lai. Talle meeldivad etanool, atsetaat ja ühesüsinikulised metanool, formaldehüüd ja formiaat. Seega on ta fakultatiivne metülotroof
Jätketel on enamasti kinnitusfunktsioon Jätked võivad bakteritel olla seotud ka paljunemisviisiga pungumisega. (Punguvatel bakteritel võivad pungad moodustuda kas vahetult emarakule või emarakust moodustuva jätkele.) Hyphomicrobium Stella Asticacaulis (A- on eitus) Caulobacter (kinnitumisjätkega veebakter) Planctomycesel (arvati alguses et see on seen, kuna pungus) Verrucomicrobium spinosum Nevskia (taustal) esineb veekogude pindkiles. Puukujuline jätke koosneb limast. Arvatakse, et lima hakkab ta välja ajama ebasoodsates toitumistingimustes. Gallionella on levinuim rauabakter. Aktinomütseedid: Aktinomütseete peeti kaua aega seenteks (kiirikseened), kuna neil on mütseel nagu seentelgi. Orgaanilise aine lagundajad (tselluloos, hemitselluloos, pektiin, kitiin, valgud, pestitsiidid jne). Muld on sobiv elukeskkond. Näevad välja nagu hallitusseened.
annaabi.ee 
