Death in postmoderism, death is meaningful, even after death the self does not dissapear completely. In modernism there was collective memory, remembering, in postmodernism there is amnesia, loss of memory. Thats why in postmodernism it is important to discover what is lost. Decentering of history, we get new historys instead. Postcolonial period is new history, feminist theory. In feminism there is decentering of the male subject. In postmodernism history is ongoing and neverending, whatever shuts down discourse means death. Different types of postmodernism- derrida and deconstruction-there is no distinction boarders between high and low culture. Like modernists derrida believed in fragmentation in language play, emphazis on immanense rather than transcendence, immanense means subjectivity, inherent, not going beyond but being within. In modernism art is a place peaceful escape, the
* Tahaks seista reaalsuse ja unistuste vahel, et aru saada, kumb neist parem on. * Elu on liiga lühike, et seda tõsiselt võtta. * Igal inimesel on olemas oma hea ja halb ingel, kes saadavad teda kogu elu. * Pisarad võivad kuivada, aga süda nutab ikka edasi. * Iga inimene on täpselt nii kaua elus, kui mõni olend maailmas temast veel tõeliselt hoolib. * Kui pöörad näo päikese poole, jäävad varjud selja taha. * Fly away with music - a neverending dream. * Vaba on see, kellel on jõudu loobuda kõikidest soovidest üheainsa nimel. * Noor ollakse 1 kord, laps aga 2 . * Armastaus on kolmesilbiline sõna, mida annab eluaeg mõelda. * Armastus ilma austuseta ei suuda minna eriti kaugele - ta on nagu ühe tiivaga ingel. * Saa paremaks kui sa oled, enne kui kohtad uut inimest, lootes et ta sind mõistab. * Õnn pole eesmärk, õnn on eluviis. * Mõelge, et tänast päeva ei tule enam kunagi. * Kui kardad, ära tee. Kui teed, ära karda