Doping
jooksul kuni viis kilo. Ja mitte ainult kehakaal. 1969. aasta juulis viskas Jorma
Kinnunen odaviske maailmarekordiks 92.70, mis tagas talle pääsu samal aastal
Ateenas peetud EMile. EM-võistlustel lendas Kinnuse oda kuhugi 75 meetri kanti.
Vale segu, öeldakse selle kohta spordiringkondades.
«Hymy» andmetel olid kuuekümnendate aastate lõpupoole dopinguvaldkonnas üsna
tavalised ka sportlaste eraviisilised katsetused. 1964. aasta Tokyo olümpiavõitja
odaviskes Pauli Nevala olevat pillide tõhususes veendumiseks hormoonitablette oma
jahikoerale söötnud. Kui peni jaksas pärast hormoonikuuri tundide kaupa väsimatult
metsas ringi lipata, võis seda ravimit julgelt ka sportlaste peal kasutada.
Enamik toonastest tippudest praegu vaikib ega soovi dopingu metsikutelt
kuldaastatelt saladuskatet kergitada. Neljakordne olümpiavõitja Lasse Viren väidab,
et veredopingut ei osatud tema ajal veel korralikult kasutadagi. Ja ometi oldi Soomes