ja andis paarisaja vatist võimsust. Juba järgmiseks aastaks valmis Ameerikas teine reaktor, mille ehitamisel kasutati ,,Chicago Pile-1" juppe. Vaatamata esimese reaktori lühikesele eluajale ja väikesele võimsusele, oli see suur samm tuumaenergia ajaloos. Esimest tuumaelektrit hakati samuti tootma Ameerikas reaktoriga EBR-1. See reaktor oli tegelikult valmistatud teadlastele uuringute tegemiseks. Nimelt uuriti, et kas on võimalik toota tuumkütust uraani(U-238) neutronkiiritamisel, ja katsete käigus selgus, et see on võimalik. Reaktoriga hakati tootma plutooniumi ja seda tuumkütust hakati selle reaktori toitmiseks ka kasutama. Ka selle reaktori võimsus oli väga väike, ainult 800W, aga hiljem suurendati võimsust 200kW-ni ja nii saigi sellest esimene tuumaelektrit tootev jaam aastal 1951. Tuumajaamad, mis olid 60 aastat tagasi, on väga erinevad tänapäevastega. Kui 1951. aastal
järgmised: · surveveereaktor PWR ja WWER, · keevveereaktor BWR, · surveraskeveereaktor PHWR või CANDU, · täiustatud gaasjahutusega reaktor AGR, · kergevee grafiitaeglustiga reaktor RBMK, · kiire reaktor FBR. Väljaarvatud väikesearvuline viimane tüüp FBR, on kõik ülejäänud aeglastel neutronitel töötavad reaktorid, mis kasutavad tuumkütusena peamiselt looduslikku või 235U suhtes väherikastatud uraani ja osaliselt reaktori töötamisel 238U neutronkiiritamisel tekkivat plutooniumi. Sellega kasutatakse kogu uraanis sisalduvast lõhustumisenergiast ära ainult 1-2 %. Tuumaenergeetikas on tänapäeval kasutusel nn ühekordne (once-through) tuumkütuse tsükkel ja kasutatud kütus läheb kohe (lõpp)ladustamisele. Uraani madal hind ei soodusta kasutatud tuumkütuse ümbertöötamist ja nii töödeldakse taaskasutamiseks ainult mõni protsent. Kuna aga lõppladustamist ei praktiseerita, siis saab edasises tuumaenergeetika arengus ka
II põlvkonna reaktorite tüübid (arvukuse järgi): * surveveereaktor PWR ja WWER * keevveereaktor BWR * surveraskeveereaktor PHWR või CANDU * täiustatud gaasjahutusega reaktor AGR * kergevee grafiitaeglustiga reaktor RBMK * kiire reaktor FBR Väljaarvatud FBR, on kõik ülejäänud aeglastel neutronitel töötavad reaktorid, mis kasutavad tuumkütusena peamiselt looduslikku või 235U suhtes väherikastatud uraani ja osaliselt reaktori töötamisel 238U neutronkiiritamisel tekkivat plutooniumi. Sellega kasutatakse kogu uraanis sisalduvast lõhustumisenergiast ära ainult 1-2 %. Surveveereaktor PWR Tavaline vesi reaktoris ja esmases jahutussüsteemis temperatuuril ~ 325°C ja rõhul ~ 150 at toimib nii
annaabi.ee 
