1952 ja venelased aasta hiljem. · 1950. aastate alguses korraldati Nõukogude Liidus ka tuumapommi lõhkamisega sõjaline õppus. · Kui palju selles osalenud sõjaväelasi kiiritusse suri, pole seni avaldatud. · Küll aga elab Eestis veel kaks meest, kes on sellel õppusel osalenud. · Mõne aja vältel arendati aktiivselt ka neutronipommi. Tugeva neutronkiirguse eeliseks on asjaolu, et see hävitab elavjõu, jättes muu terveks. · Paraku ei täitnud neutronipomm ootusi. · Neutronkiirgusest saadav lisaefekt pole eriti arvestatav. · Neutronpommid on relvastusest välja jäetud. · Tuumarelva on arendatud ja katsetatud aastakümneid · Seni läbi viidud tuumakatsetuste arv küündib 2000-ni. · Oleks need pommid lõhatud lühikese aja jooksul, oleks sellel olnud katastroofilised tagajärjed. · Terroristid- tuumasõda. · Maailma kõige suurema purustusjõuga hetkel teenistuses olev tuumapomm on USA B83, mille võimsus võrdub kahesaja Hiroshimale heidetud Little Boy'ga
reaktsiooni ei teki. Tuumaplahvatuse tekitamiseks lükatakse poolkerad üksteise vastu tavalise lõhkeaine plahvatuse jõul. Kui poolkerade siledad pinnad puutuvad kokku, siis moodustavad nad koos kriitilist massi ületava ainehulga ja algabki plahvatuslik ahelreaktsioon. 4 4. KIIRGUSE MÕJU Hiroshima aatomipommitamine leidis aset 1945. aastal. Radiatsioon tulenes peamiselt välistest röntgenkiirtest ja neutronkiirgusest. Pääsenutel, kuid ainult neil, kes olid kiiritamise ajal alla 20 aastased, hakkas ilmnema selgelt piiritletud kilpnäärmevähi sagenenud juhtumeid. 420 000 elanikust hukkus kohe vähemalt 70 000 inimest, hiljem on kiiritustõppe surnud üle 200 000 inimese. On jõutud ühisele kokkuleppele, et tuumaõnnetuse jäätmete koristajad ja suuresti saastunud (>555 000 Bq 137Cs/m2) piirkondades asunud elanikkond on suurenenud esinemissagedusega kilpnäärmevähi riskigrupis
annaabi.ee 
