BWR-tüüpi reaktorist, kuna sealne kasutatav vesi ei lähe keema[5]. Mõlemas reaktori tüübis kasutatakse vett jahutusvedelikuna[1]. See võib aga segadusse ajada, kuna esimese reaktori nimes on viidatud vee keemisele. Sellele on loogiline selgitus. Nimelt vesi pidurdab neutronite kasutu neeldumise, minnes seeläbi keema. Vesi läheb keema, kuna aatomist eraldunud soojus kandub veesse, seeläbi aga aatom jahtub. Seega mõjub vesi aatomile kui jahutusvedelik.[4] Jahutamine aga mõjub neutronitele aeglustavalt, kuna pidurdab neutronite eraldumist lõhustumisreaktsioonide käigus.[3] Seega on antud reaktoritüübis neutronite aeglustajaks täpselt see sama asi, mis jahutusvedelikki, teisisõnu vesi. Fukushima tuumakatastroofis toimus järgmine sündmustik: maavärin peatas reaktori jahutusvedelikupumpade käigushoidmiseks vajaliku välise vooluallika töö ning tsunami hävitas jahutussüsteemile voolu andnud varu-diiselgeneraatorid[1]. Seega on ilmselge, et tuumakatastroofi
tuumareaktorite ohutus ja globaalne soojenemine.Ta oli ka JASONi kaitseministeeriumi nõuanderühma liige. 3 Avastused Ta oli Ameerika osakeste füüsik, kes võitis koos Jerome Isaac Friedmani ja Richard E. Tayloriga 1990. aastal Nobeli füüsikapreemia "nende teerajaja uurimise eest, mis käsitles elektronide sügavat elastset hajumist prootonitele ja seotud neutronitele. Ta on kahe raamatu kaasautor, üks madalas vees sukeldumisest ja teine veealusest pildistamisest. 60ndate lõpus ja 70ndate alguses töötas Kendall koostöös Stanfordi Lineaarkiirendi Keskuse (SLAC) teadlastega, sealhulgas Friedmani ja Tayloriga. Need katsed hõlmasid prootonitest ja deuteronitest ning raskematest tuumadest eralduvate elektronide suure energiatarbimisega kiirte hajutamist. Madalamate energiate korral oli juba leitud, et
1 radioaktiivsete aatomite arv N - lôpuks järele jäänud radioaktiivsete aatomite arv. 252. Isotoobid on sellised elemendid, millede aatomituumad sisaldavad vôrdse arvu prootoneid, kuid neutronite arv ja järelikult ka massiarv on erinev. Neil on ühesugused keemilised, kuid erinevad füüsikalised ( ka radioaktiivsed ) omadused. H1 ; H2 ; H3 ; He4 ; He3 253. Tuumajôud môjuvad tuumas laenguta neutronitele ja samamärgiliselt laetud prootonitele, et hoida neid koos. Need jôud on väga tugevad, sest peavad ületama prootonitevahelist kulonilist tôukejôudu, kuid need jôud môjuvad väga väikesele kaugusele ( 10-15m _ 10-14m ). 254. Tuuma massidefekt seisneb selles, et tuuma moodustavate neutronite ja prootonite kogumass eraldi vôetuna on väiksem, kui selle tuuma enda mass Mt. M = N . mn + Z . mp _ Mt , kus N on neutronite arv ja mn
annaabi.ee 
