On iseloomulik, et LiOH ja Li CO on vähem lahustuvad kui vastavad Na-ja K-ühendid ja ka lagunevad kergemini, st on termiliselt ebapüsivamad. Li CO on anomaalselt vähelahustuv (1,3% temperatuuril 20°C juures), ühendi lahustuvus temperatuuri tõustes väheneb. LiH liitiumhüdriid. Leiab rakendamist välitingimustes H saamisel: LiH + H O LiOH + H (1 kg LiH annab 2,8 m³ vesinikku) LiD liitiumdeuteriidi kasutatakse termotuumarelvas triitiumi saamiseks. Li aatomi kiiritamisel neutronidega tekivad heeliumi ja triitiumi (T) aatomid, D ja T on termotuumapommi põhikomponendid. Neutronid ja vajalik ülikõrge temperatuur saadakse termotuumapommis (vesinikupommis) sisalduva aatomipommi lõhkamisel. Li-karbonaadi ja Li-fluoriidi kasutatakse emailide, glasuuride ja eriklaaside valmistamiseks. Fluoriidid: LiF Kloriidid: LiCl · H O, LiCl Bromiidid: LiBr Jodiidid: LiI · 3H O Hüdriidid: LiH Oksiidid: LiO , Li O, Li O Sulfiidid: Li S Seleniidid: Li Se
seoseenergia. URAANI TUUMADE LÕHUSTUMINE. AHELREAKTSIOONID Tuumade muundumisi nim tuumareaktsioonideks. Tuumareaktsioonide eriliseks liigiks on aatomituumade lõhustumine, mille korral raske elemendi tuum jaguneb kaheks osaks (killuks), kiirates samaaegselt kaks-kolm neutronit ja ?kiiri. sealjuures eraldub tohutu energia. Uraanituuma lõhustumise avastasin 1938 a sakslased Hahn ja Strassmann. Neil õnnestus kindlaks teha, et uraanituuma pommitamisel neutronidega tekivad Mendeleejevi tabeli keskpaigas asuvad elemendid, nt krüpton, baarium, pallaadium jt. Nende elementide tuumade moodustamiseks on vaja vähem neutrone kui neid on uraanil, mille tõttu osa neutrone jääb üleliigseks. Need neutronid haaravad uusi uraani tuumi ja lõhuvad need uuteks kildudeks (uuteks elementideks). Nüüd juba vabaneb kahe kahe- või kolmekordne kogus neutroneid, mis kutsuvad esile uued jagunemised. Selles seisnebki ahelreaktsioon . eralduv energia on suur
moodustub kivimeis ja maapinnas uraan-238 lagunemisel. Summaarne looduslik foon on ca 360 mrem, mis on inimesele kahjutu (lubatav norm 0,5-5 rem´i aastas). Meditsiinis kasutatakse radioaktiivsust kasvajate ravis, haiguste diagnoosimisel ja kudede pildistamisel (röntgenuurigud ja tomograafia). Meditsiinis vajalikud lühikese elueaga radioisotoobid valmistatakse pommitades tsüklotronides sobivaid tuumi osakestega või neutronidega. 31 5. Tuumaenergia. Tuumade lagunemisel või nende liitumisel osa massi muutub energiaks. Vabaneva energia hulk on vastavalt Einsteini võrrandile E = m c2 väga suur. Tuumade lagunemine toimub ahelreaktsioonina, kus vabanevate neutronide hulk plahvatuslikult kasvab. Lõhustuva massi minimaalset hulka, kus ahelreaktsioon on juba võimalik, nimetatakse kriitiliseks massiks. Tuumajõujaamades tuumakütus, näit
annaabi.ee 
