Neid osakesi peeti jagamatuteks ja muutumatuteks algosakesteks ja nimetati elementaarosakesteks. Hiljem selgus, et muutumatuid osakesi pole üldse olemas. Osutus, et neutron laguneb prootoniks, elektroniks ja neutriinoks. Seetõttu elementaarosakese termin osutus küllaltki tinglikuks. Elementaarosake on mikroosake, mis võtab kõigist tänapäeval tuntud füüsikalistest protsessidest osa jagamatu tervikuna. Neutron on ka elementaarosake, sest ta ei koosne elektronist, prootonist ega neutriinost, vaid viimased tekivad neutroni lagunemise hetkel, täpselt samuti nagu footon tekib aatomi üleminekul ergastatud olekust normaalolekusse. Tänapäeval teatakse, et ükski osake pole igavene. Enamus praegu tuntud elementaarosakestest ei eksisteeri üle miljondiku sekundi. Laualambist kiirgunud footon (valguse osake) ei ela kauem kui 10 astmes -8 sekundi. Kõik elementaarosakesed muunduvad vastastikku ja need vastastikused muundumised on elementaarosakeste eksisteerimise peamiseks faktiks
gammakiiri. 1960 Juri Gagarin lendab esimese inimesena kosmosesse. 1961 Robert Burns Woodward sünteesib klorofülli. 1961 Gell-Mann ja Ne'eman avastavad elementaarosakeste kaheksanurksed sümeetriamustrid. 1961 Shanks ja Wrench arvutavad pii 100 000 komakohta kasutades arkustangensitel põhinevat matemaatilist meetoditd ja elektronarvutit IBM-7090. 1962 Leon Lederman näitab, et elektron-neutriino on erinev müüon- neutriinost. 1962 Mariner 2 lähetatakse esimesena Veenust uurima. 1963 Vine ja D. H. Matthews seletavad triipe magneetuvatel kividel Maa magnetvälja perioodilise pöördumisega ja magnetpooluste liikumisega paralleelselt ookeani kesmäestikega. 1963 Gell-Mann ja Zweig loovad uue mudeli elementaarosakeste jaoks. 1964 Fitch ja Cronin näitavad, et neutraalsel K-meson lagunemisel eiratakse CPT invariantsust.
annaabi.ee 
