Eesti Vabariik 1918-1940
Liidu aktiviseerumine. NSV Liit hakkas õhutama Balti kolmikliidu loomist, lootes suhteliselt
Moskva-sõbraliku Leedu kaudu mõjustada enesele sobivas suunas ka Eesti ja Läti
välispoliitikat. 1930 aastete lõpuks oli Eesti sattunud ebasoodsasse olukorda. Kallaletungioht
nii NSV Liidu kui ka Saksamaa poolt kasvas, abi polnud aga kuskilt loota. Ainsaks
võimaluseks oli laveerimine kahe suurriigi vahel. 1938. a. kuulutasid Eesti, Läti, Leedu end
Skandinaaviamaade eeskujul neutralseiks.
Kultuurielu
Riiklik kultuuripoliitika: Kultuurikapital: kultuuri finantseerimine, raha koguti makudest,
jagati kirjanduse, helikunsti, kujutava kunsti, näitekunsti, ajakirjanduse ja kehakultuuri vahel,
jagamisel tekkis probleeme. Kultuur professionaliseerus. Loodi kutseühinguid: Eesti
Kirjanike Liit, Eesti Näitlejate Liit, Eesti Õpetajate Liit jpt. Laineseid kultuuri kontaktid.
Traditsiooniline rahvakultuur püsis: rahvamajade võrk, seltsid, ringid, koorid. Negatiivsed
nähtused: 1930