Poliitilise võrdõiguslikkuse olemus ja vajalikkus.
seaduseid ning omab riigiga seonduvalt rohkem isiklikke huvisid. Arvatakse ka, et ta on
hariduse saanud selle riigi haridussüsteemis ning, et seal õpitu aitab tal riigi funktsioneerimist
paremini mõista. Mitte kodanikku peetakse riigi suhtes ükskõiksemaks, eeldatakse, et kui
inimene pole kodanik ei huvitu ta ka piisavalt riigist, kus elab ning pole adekvaatne tegema
otsuseid. Kui aga vaadata kodanikuks saamise tingimusi, kas siis neutralistasiooni teel või
sünnijärgselt siis arvan et pole võimalik määrata riigist huvitumist pelgalt kodaniku staatuse
omistamisega. Sündinud Eesti Vabariigi kodanikuna ei tähenda see, et oled eestimeelne ning
valmis vastutama riigi käekäigu eest. Meie seas leidub palju kodanikke, kes on kasvatatud
mõne muu kultuuri või riigi vaimsuses. Samuti on paljud mitte kodanikud äärmiselt huvitatud
riigi toimiisest. Kuna neutraliteedi teel kodakondsuse saamine on keeruline, siis sisserännanud