aga aineosakeste kogunemine pindkihti. 48. Millised ained on hüdrofoobsed, millised hüdrofiilsed? · Hüdrofoobsel ainel puudub vastasmõju vedelikuga ning aine ei märgu ega saa moodustada vesiniksidemeid. · Hüdrofiilsel ainel on vastastikmõju vedelikuga ja aine märgub ning on võimeline moodustama vesiniksidemeid. 49. Lahuste stabiilsus mis seda mõjutavad? · Stabiilsust mõjutavad osakeste pindade neutraliseeritus. · Van der Waalsi jõud. Nõrgad elektrostaatilised vastasmõjud molekulide vahel. · Elektrolüüdid. Väike kogus põhjustab ebastabiilsust. 50. Orgaanilise keemia põhieesmärk · Orgaanilise keemia põhieesmärk on inimkonnale vajalike orgaaniliste ühendite saamine see on süntees või eraldamine looduslikust materjalist ning nende ühendite omaduste ja kasutusvõimaluste kindlakstegemine. 51. Mis vahe on... A
veemolekulidega vastastikmõju. Ei moodusta vesiniksidemeid. Nt paljud metallid ja orgaanilised ained, rasvad, eetrid, halogeeniühendid. Hüdrofiilsed ained on vett armastavad, neil tekib veemolekuliga vastastikmõju, märguvad ja lahustuvad vees ning võivad moodustada vesiniksidemeid. NT anorgaanilised soolad, tärklis ja savid, puit ja etanool. 77. Lahuste stabiilsus mis ja kuidas seda mõjutavad (van der Walsi jõud, elektrolüüdid)? Stabiilsust mõjutavad osakeste pindade neutraliseeritus. Van der Waalsi jõud- nõrgad elektrostaatilised vastasmõjud molekulide vahel. Väike kogus elektrolüüte põhjustab ebastabiilsust. 78. Mis on kolloidkeemia? Nimeta erinevaid kolloidsüsteeme! Kolloidkeemia on füüsikalise keemia haru, mis uurib pihussüsteeme, asetades rõhu eelkõige kolloidsüsteemidele, kus dispersse faasi osakeste läbimõõt on 10-6...10-9m. 79. Mille alusel jagatakse dispersseid süsteeme? Tooge näiteid.
vastastikmõju. Ei moodusta vesiniksidemeid. Nt paljud metallid ja orgaanilised ained, rasvad, eetrid, halogeeniühendid. Hüdrofiilsed ained on vett armastavad, neil tekib veemolekuliga vastastikmõju, märguvad ja lahustuvad vees ning võivad moodustada vesiniksidemeid. NT anorgaanilised soolad, tärklis ja savid, puit ja etanool. 77. Lahuste stabiilsus mis ja kuidas seda mõjutavad (van der Walsi jõud, elektrolüüdid)? Stabiilsust mõjutavad osakeste pindade neutraliseeritus. Van der Waalsi jõud- nõrgad elektrostaatilised vastasmõjud molekulide vahel. Väike kogus elektrolüüte põhjustab ebastabiilsust. 78. Mis on kolloidkeemia? Nimeta erinevaid kolloidsüsteeme! Kolloidkeemia on füüsikalise keemia haru, mis uurib pihussüsteeme, asetades rõhu eelkõige kolloidsüsteemidele, kus dispersse faasi osakeste läbimõõt on 10 -6...10-9m. 79. Mille alusel jagatakse dispersseid süsteeme? Tooge näiteid.
annaabi.ee 
