Arutlus: kas olnuks alternatiive?
1939.1940. aasta vaikne alistumine oli ainuõige ja vältimatu, rahvusvaheline olukord oli
järsult muutunud ja Eesti oli üksi jäänud.
Eesti oli üksi ja liitlasteta. Juunis oli Saksamaaga vastav leping sõlmitud, aga augusti lõpust
sai selgeks, et Nõukogude Liidu aktsioone Baltimaadel Berliin ei takista. Moskva ootas oma
plaanide käivitamiseks Baltikumis sobivat ettekäänet. 15 septembril see tuligi, nimelt Poola
allveelaev sisenes Tallinna sadamasse, ning vastavalt neutraliseerimisseadusele asuti seda
interneerima, kuid allveelaev põgenes. Kreml kasutas võimalust ära ja süüdistas Eestit
neutraliteedi rikkumises. Septembril 1939 toimusid Tallinnas Eesti ja Nõukogude
sõjaväelaste läbirääkimised, et täpsustada baaside asukoha ja vägede sissemarsiga seotud
küsimusi. 28. septembril kirjutati alla baaside lepingule, milles osapooled lubasid hoiduda
teineteise vastu suunatud koalitsioonidest ning osutada vastastikust abi kallaletungi või selle
ohu korral