Veereostus ja Läänemeri
oksüdeerimine klooriühendite või osooni abil. Samas on kasutusel ka keemiline
sadestamine. Keemilise sadestamise alla kuluvad protsessid, kus kemikaale kasutades
saadakse vees olevast lahustunud ainetest eraldusvõimeline heljum ehk sete.
Otsesadestusel saadakse keemilise reaktsiooni tulemusena vähelahustuv ühend.
Keemilise puhastuse alla kuulub ka neutraliseerimine, mis tähendab, et puhastus protsessi
käigus toimub happeliste või aluseliste omaduste vähendamine. Neutraliseerimismeetoditena
kasutatakse happelise reovee filtreerimist läbi lubjakivi kihi, lubja, seebikivi või sooda
9
lisamist. Keemilise puhastusega kaasneb oht, et vee reostus suureneb lisatava kemikaali tõttu.
Osa sellest võib jääda vette peale selle sette kõrvaldamist. (Velner 1998: 21-22)
Bioloogilisel puhastamisel lagundavad mikroorganismid reovees olevat orgaanilist ainet.