Mati Unt
,,Phaeton, päikese poeg". Seevastu sõjast ei kirjutanud ta peaaegu üldse.
,,Kes eales üksindust tundnud on, see mõistab mind. See pole tuul raagus okstes, vaid minu mõte,
mis täiskiiruselt peatub. See pole vana aed vanade õunapuudega, vaid jõetäis sooja pimedust, kuhu
võin panna ja seal puhtaks pesta oma käed."(,,Hüvasti, kollane kass")
,,Hades: Mina arvan, eteegi ei saa teiselt tema surma ära võtta. Pean ma midagi rohkemat ütlema?
Kükloop: Neutraliseerime, ja asi tahe
Hades: Teate, teie jaoks näib surm olevat ikka alati teiste surm." (,,Valitud teosed")
Samuti meeldis Undile olukordi ja tegelasi vastandada, nagu ,,Kollases kassis" on tedtud noore ja
vana põlvkonnaga ja näidendis ,,Phaeton, päikese poeg" intelligentsi ja harimatuma
elanikkkonnaga (Kükloop ja Epaphus).
9