Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga
üksikute jõukamate inimeste „eralõbuks“ või olid elektriga varustatud suuremate tehaste
juures olevate töölisasumite elamud. Enamik eeslinnade elamud said elektrivarustuse
alles 1920. aastate jooksul. Enne seda valgustas elutuba ja köök-koridri pimedal ajal
petrooleumlamp (Mäsak 1981).
Vanemate korterite elektrifitseerimiseks on enamasti kasutaud kahesoonelist kaablit,
millest üks oli faasi- ning teine neutraalsoon ning kogu elektrisüsteemi maandus toimis
neutraalsoone abil. Sellise madalpinge juhistike süsteem eeldab 0 ohutusklassi seadmeid,
mis ei vaja kaitsemaandamist ning samuti on võimatu süsteemis kasutada
rikkevoolukaitse lüliteid, kuna nad rakenduksid juba normaaltalitlusel. Elektriohutuse
mõttes tähendab see, et esmaseks kaitseviisiks puutepinge eest on elektriseadme
pingealdiste osade ühendamine eraldi kaitsejuhi abil toiteallika maandusega lähimas
annaabi.ee 
