Alzheimeri tõve geneetikast ja patofüsioloogiast
Ligikaudu 25 % kõikidest
alzheimeri tõve juhtudest on perekondliku eelsoodumusega1. Eriti oluline on pärilikkuse roll
kui dementsus algab enne 65ndat eluaastat. Praeguseni on Alzheimeri tõvest tingitud
dementsus pöördumatu3.Surmapõhjuseks ei ole tihti haigus ise, vaid sellest tulenevad
muutused, mis soodustavad sekundaasete haiguste kujunemist nagu kopsupõletik või mõni
muu infektsioon.
Patofüsioloogia
Alzheimeri tõve diagnoosi püstitamine põhineb kliinilisel ja neuropatoloogilisel hinnangul. 1
Peaaju muutused ja kliinilised ilmingud ei pruugi alati paralleelselt kulgeda: üks võib olla
tunduvalt märgatavam, teine avalduda vaid minimaalselt. Ometi on Alzheimeri tõve esialgset
diagnoosi võimalik püstitada ainult kliiniliste tunnuste alusel. 3 Lisaks kliinilistele leidudele on
Alzheimerile omased mitmesugused spetsiifilised neuroloogilised ja neurokeemilised
muutused ajus. Mikroskoopilised muutused ajus algavad tihti enne, kui esinevad esimesed
kliinilised nähud.