Magistritöö Hea ja kurja küsimus Carl Gustav Jungi käsitluses
vahel; või teadliku mina ning varju vahel. Just seda peab silmas Faust, öeldes: ,,Kaks hinge, oh
häda küll, on minu rinnus elamas". Neuroos on isiksuse lõhenemine." (JUNG 1977:341)
Siit näeme probleemi, mille tõstatasin oma töö algusosas. Kui Jung paigutab Kolmainusse
neljandaks osapooleks Lutsiferi, siis ei saa see ju luua täielikkust, mille sümboliks nelisus Jungi
järgi olema peaks. Tekib hoopis jumalapilt, kus Kõigevägevam oleks jäävas neurootilises
sisekonfliktis iseendaga. Jumal oleks seega teatud mõttes psüühiliselt haige. See muudaks ta
aga deemonlikuks näiteks evangeeliumide mõttes, kus hullumeelsust peeti deemonite poolt
põhjustatuks. Tekib kontseptuaalne segadus ning loogiline ebajärjekindlus selles osas, et millist
definitsiooni me õigupoolest silmas peame, kui Jumalast räägime. Kas Jumalat peaks
iseloomustama iraanipärane lakkamatu sisekonflikt või pigemini harmoonia?
3.2.9. Unenäod
annaabi.ee 
