Alkoholijoove (ka joove, ka joobeseisund, ka alkoholimürgistus) on alkoholi (etanooli) tarvitamise tagajärjel (valdavalt suukaudselt) tekkida võiv muutunud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. (http://et.wikipedia.org/wiki/Alkoholijoove) Joove tuleneb aju talitlusvõime langusest, kannatavad nii vaimsed tegevused kui ka kordinatsioon. ( 2012, AS Medicina, Alkoholisõltuvus) Neuroonid surevad ja moodutustub verehüübimine, mis viib lõpuks arteriaalse tromboosini. Kuid, vaatamata sellele, inimesed joovadki selleks, et tunda seda joobeseisundit. Arvatakse, et siis inimene tunneb ennast eriti hästi, lõdvestunud, kõik probleemid korraga kaovad, sul on eriti hea tuju. Aga keegi ei mõtle sellepeale, et järelikult, selleks, et saada joodud alkoholist naudingut, on vaja arteriaalne tromboos esile kutsuda. Aga arteriaalne tromboos- on alati rakku ja kudede surm.(http://static
Teises reaktsiooniks on mitokondides esinev metüülmalonüül-CoA konverteerimne suktsinüül-CoA'ks, mis samuti vajalik müeliini formeerumiseks (Briani 2013: 4529). Järelikult B12 ko-faktori puudumine viib neuroonide järkjärguliseks demüelinisatsioonile ja ebaloomuliku rasvhapete ilmnemisele närviraku müeliini struktuuris (Briani 2013: 4529). Seda saaks nimetada müeloneuropaatiaks, mis haarab nii tsentraalsed sensoorsed traktid, kui ka perifeersed neuroonid (Allen 2017: 8). Teoreetilised need muutused võivad olla põhjuseks juhtumi patsiendil kätte taktiilse tundlikkuse kadumisele. Kihelemine on üks võimalikest nähtudest paresteesia korral, mis ilmneb neuroloogisiste häirega kobalamiini defitsiidi foonil. Et oleks ennetatud müeliini sünteesi rikkumine, mis viib neuroloogiliste probleemidele, on vaja tagada selleks vajalikku tingimust kobalamiini ko-ensümatilise vormi olemasolu müeliin sünteesi protsessides
Varjane neurogenees:jagunevad olegipotentsed eellased- assümeetriline jagunemine-üks tütarrakk saab unipotentseks neuroblastiks- rändab ventrikulaartsoonist ära, saab neuroniks. Neuroni sünd:viimane mitoos.Neuritogenees:aksonite ja dendriitide väljakasvamine, aksonite navigeerimine sihtkudedeni. Neuroni programmeeritud surma periiod.Sünapsite moodustamine sihtkudedega. Neuronite diferentseerumine:neutrlasete geenide avaldumine. Ajukoore vassündinud neuroonid rändavad mööda radiaalgliia rakke. Peamiselt on uuritud neuronite rännet aju hallolluse kihtide moodustumisel. Ajukoore interneuronid sünnivad kõhtmises piirkonnas, rändavad ajukoorde tangentsiaalselt. Neuronite arvu kujunemine programmeeritud surma perioodidel. Neuronite programmeeritud surmaperiood toimub sünaptogeneesi ajal. Närvisüsteemist välja projitseeruvatel neuronitel määravad neuronite elu/surma neurotroofilised faktori, alias
annaabi.ee 
