Meditsiiniajaloo konspekt
pidada tunnistuseks sellest on uute instituutide ja õppetoolide avamine (bakterioloogia,
neuroloogia, füüsikalised ravimeetodid, röntgenoloogia, ortopeedia, odontoloogia, kõrva-,
nina- ja kurguhaigused jne).
Tartut 1933. aastal külastanud Rockefeller Foundation'i ametnik kirjutab oma aruandes, et
arstiteaduskonnas on kolm arvestatavat õppetooli, kus tehakse fundamentaalteadusi. Need on
lisaks prof. L. Puusepa juhitavale närvikliinikule ja neuroloogiakateedrile, füsioloogia (M.
Tiitso) ja farmakoloogia (G. Barkan) õppetoolid. Niisiis jätkus ka iseseisvas Eestis juba 19.
sajandil Tartule kuulsust toonud füsioloogia- ja farmakoloogia-koolkondade edu. Tartu
füsioloogidest ka rahvusvahelist tuntust omanud olid Alexander Lipschütz (1883-1974),
Alfred Fleisch (1892-1973) ja Maks Tiitso (1900-1944). Kaks esimest jätkasid edukat
teadlaskarjääri muu maailma ülikoolides Lipschütz Tsiilis, Santiagos, kuhu lahkus 1926. a,