Meditsiiniajaloo kordamisküsimused ja vastused
aastal.
Kahe maailmasõja vahelise Tartu Ülikooli Arstiteaduskonna teaduslik tase ei olnud kiitaväärt,
aga said avatukus uued instituudid ja õppetoolid (bakterioloogia, neuroloogia, füüsikalised
ravimeetodid, röntgenoloogia, ortopeedia, odontoloogia, kõrva-, nina- ja kurguhaigused jne).
Tartut 1933. aastal külastanud Rockefeller Foundation'i ametnik kirjutab oma aruandes, et
arstiteaduskonnas on kolm arvestatavat õppetooli, kus tehakse fundamentaalteadusi:
1) Närvikliinik ja neuroloogiakateeder (prof. L. Puusepa),
2)füsioloogia (M. Tiitso)
3)farmakoloogia (G. Barkan) õppetool.
Alexander Lipschütz, Alfred Fleisch ja Maks Tiitso täiustasid füsioloogilise elutegevuse
uurimiseks vajalikke aparaate. Füsioloogiainstituudi uurimissuunad keskendusid teadlased
sisesekretsiooni, vereringe, hingamis- ja patofüsioloogia valdkondadele.
Prof. Siegfried Loewe (1884-1963) pani aluse farmakoloogiainstituudi sõdadevahelisele edule.