Sissejuhatus üldkeeleteadusesse
püüab seletada keele ja ideoloogiate ning keelekasutuse ja võimukasutuse seoseid.
Autonoomsest keeleteadusest tuleb lahus hoida psühholingvistika, mis keskendub keeleprotsessi
mehhanismide selgitamisele empiiriliste, eelkõige psühholoogias kasutatavate meetoditega.
Psühholingvistika tähtsamateks uurimisobjektideks on kõne tootmine ja tuvastus.
Autonoomsest keeleteadusest tuleb eristada ka neurolingvistika. Neuro- ja psühholingvistika
erinevused ei ole suured. Neurolingvistikas keskendutakse keelevõime lokaliseerimisele ajus ja
keelekasutusprotsesside esindatusele inimese närvisüsteemis.
Logopeedia - keele- ja kõnehäirete uurimine
Sünkrooniline uurimine selgitab probleemi teatud ajahetke seisukohalt, teeb ajalise läbilõike,
võtmata arvesse ajahetkeni viinud ajaloolist arengut. Tavaliselt mõeldakse selle all uurimise
toimumise ajal kasutusel olevate keelevariantide kirjeldamist ja/või analüüsimist.