Psühholoogia alused konspekt
Lühiajalisemate mäluprotsesside aluseks on ärritustele järgnevate peaaju närviprotsessidee edasikestmine
pärast neid põhjustanud ärrituse otsese mõju lõppemist. Värskelt tekkinud närvierutus ei fikseeru kohe, vaid
selleks kulub teatud konsolideerumisaeg. See aeg on vajalik biokeemilisteks protsessideks, mis on püsimälju
jälje (engrammi) moodustamise aluseks.
Mälu tagavad muutused neuronitevahelistes sünapsilistes ühendustes, uute neuronivaheliste seoste
kujunemine ja muutused neuroliigas (närvirakkude vahelises aines).
Mälu kui psüühikanähtus on kõikide muude psüühiliste protsesside ja otstarbekate toimingute aluseks, siis
on ka mälu neuroanatoomilised alused väga mitmekesised, hõlmates peaaegu kõiki aju struktuure.
Tähtsamate hulgas ajukoor (ajukoore suured poolkerad oma mitmesuguste funktsionaalsete keskustega),
mammillaarkeha ja hipokampus.
Mäluliigid
Ajatunnuse ehk materjali mälus säilimise kestuse alusel eristatakse:
annaabi.ee 
