Inimese talitluse regulatsioon
tuhandeid aastaid. Selleks, et keha toimiks on väga oluline homöostaasi e
sisekeskkonna püsivuse säilitamine. Inimese keha koosneb eukarüootsetest
rakkudest, mis moodustavad erinevaid kudesi.
Koed jaotatakse epiteel-, lihas-, side- ja närvikoeks. Epiteelkude vooderdab
inimese sisepindu, katab välispindu ning moodustab ka näärmeid. Rakud on
tihedalt paigutatud ning epiteelrakud varieeruvad kujult ja suuruselt olenevalt
sellest, mida nad kaitsevad. Närvikude koosneb neuronitest ning neurogliiadest
(tugi, tagab neuronite kaitse/toitumise). Nende põhiülesandeks on informatsiooni
vahendamine. Lihaskudesid eristatakse kolme erinevat tüüpi. Vöötlihaskude e
skeletilihaskude allub tahtele samal ajal kui silelihaskude, mis paikneb
siseelundite ning veresoonte seintes, ei allu. Lisaks eristatakse veel kolmandat
kudet – müokardi (südamelihaskude), mis ehituselt sarnaneb küll silelihaskoele,
kuid me ei suuda kontrollida süstoleid (kokkutõmbeid) ise. Viimaseks on sidekude,
annaabi.ee 
