ÜLDHISTOLOOGIA
-luukude -südamelihaskude
Närvikude
- närvikude kitsamas mõttes
-neurogliia
2.NÄRVIKUDE
Närvikude areneb neuroektodermist ja osaliselt mesenhüümist(mikrogliia)
Närvikoe funktsioonid: organismi reageering välis- ja sisekeskkonna tingimustele.
MÕISTEID:
Neuron- närvirakk – rakukeha(soma) + jätked
Rakukeha- soma e.perikaarüon
Jätked – dendriit + neuriit
Neuriit- akson e.telgsilinder
Närvikiud – närviraku jätke koos gliiaga
Neurofibrill – koosneb kokkukleepunud neurofilamentidest ja nerotuubulitest(artefakt)
Müeliintupp – moodustunud Schwanni rakkude poolt
Schwanni rakk – neurolemmotsüüt
Neurolemm – kest
Ranvier soonis – Aksonil olev kahe Schwanni raku vahel olev sälk.
Närvikude koosneb närvirakkudest e. Neuronitest ning neid ümbritsevatest, toestava ja
toitefunktsiooniga gliiarakkudest.
Närvirakud on närvisüsteemi nii morfoloogilisteks kui funktsionaalseteks üksusteks.