See staadium oli ilmselt sarnane tänapäevaste küüsikloomade närvisüsteemiga. Sedamööda kuidas epiderm kõvastus ja jagunes tergiitideks, muutusid neuronid närviväädi ümber korrapärasemaks. (Mayer, Wghitington, 2011) Panarthropoda eellaste neuronid võivad olla tekkinud algsetest rakkudest, mis neuroektodermist individualiseerumise käigus. Nende rakkude korduvad jagunemised tekitasid suure hulga neuroneid. Vähilaadsetes ja putukates arenesid need rakud neuroblastideks, mitmejalgsetes ja lõugtndlastes aga jäid neuroektodermi pealmistesse kihtidesse. (Mayer, Whitington, 2011) 10 Kokkuvõte Küüsikloomad on väga head võtmeloomad lülijalgsete evolutsiooni uurimiseks, kuna nende anatoomia on väga vähe muutunud võrreldes Kambiumi ajastuga ja neil on mitmeid tunnuseid, mis esinesid ka lülijalgsete esivanemail.
Avaldub neis tüvirakkudes mis rändavad neuraalplaadi alast välja.Represseerib Sox2 -> mesodermaalne saatus. Tbx6 knockout-hiired: somiitide asemel arenesid neuraaltorud. Varajane neurogenees. Neuraalplaat ja neuraaltoru sein enne neurogeneesi – neuroepiteel. Neuroepiteeli rakud paljunevad, kujunevad multipotentseteks neuronite eellasteks pro-neuraalsete geenide toimel. Eellaased moodustavad ventrikulaarsoonis. Neuraalsed eellasrakud hakkavad diferentseeruma neuroblastideks. Asümmeetriline jagunemine. Lateraalne inhibitsioon. Uus neuroon rändab ventrikulaarsoonist välja. Neuraaltoru seina paksenemine = uute neuronite tekkimine. Neuraaltoru sein jääb edasi tüvirakkude piirkonnaks. Arenes ajukoores osa neuroepitaalrakke transformeerub radiaalgliia rakkudeks. Väikeajs - Bergmani gliia. Pro-neuraalsed geenid. Transkriptsioonifaktorid mis määravad multipotentsete neuroektodermaalsete eellasrakkud tekke.Tähtsamd liikmed: Neurog1, Neurog2, Neurog3,