Histoloogia ja embrüoloogia
sõmerad närvirakkudes asju teatud osades, lipofustiin kollalkaspruun kulumispigemnt,
vanemal inimesel rohkem.
Neuronite jaotus sõltuvalt jätkete arvust: unipolaarne üks jätke(aksion), pseudounipolaarne
(jätked algavad ühtse tüvena, lõpus hargnedvad) bipolaarne (jätked raku vastaskülgedel, ühel
pool dendriidid, teisel akson), multipolaarne üks akson, mitu dendriiti, kuni 7, neid on
suurem osa närvirakkudest)
Eristatakse gogli esimest(pikaaksonilised neurionid, motoorsed närvirakud) ja teist tüüpi:
lühiaksonilised neuronid(täht-ja sõmerrakud)
Dendriite võib olla mitu, nad on suht lühikesed ja harulised, nende ülesanne on tuua signaal
perikaarüoniss. Piki dendriite käib intensiivne kahesuunaline ainete transport.
Neuronil on alati ainult üks akson, mis viib ertuslaine perikaarüonis eemale sihtkohta. Selle
membraan on aksolemm, tsütoplasma on aksoplasma, algab perikaarüonist aksonikoonusega,
kus puudub nissli substants.