Tsütoplasma eriosad kontrollivad ja suunavad geenide avaldumist. 2. hulkraksuse tase Tulevad muud faktorid: a) teiste rakkude mõju (kontaktid, signaalid) b) hormoonmõjud (areneva organismi enda omad või emaorganismi mõjud) c) embrüonaalsed induktorid - väiksed molekulmassiga (selleks et liikuda hõlpsalt) peptiidid, mis toimivad kompetentsetele (osadele) rakurühmadele ja kujundavad terve organsüsteemi arengut. Nt neuraliseeriv induktor kiirendab ja mõjutab kesknärvisüsteemi arengut. Kudede kujunemine ehk histogenees Kude - ühesuguse ehituse, talitluse ja päritoluga rakkude ja rakuvaheaine süsteem. Põhikoetüüpe 4. 1. Üldine etapp Rakud paljunevad, kasvavad, teostavad üldist ehk põhiainevahetust. Rakkude bioloogiline staatus pole veel lõplikult määratud. Rakud võivad üle minna suvalise koe koostisse - selliseid nimetatakse embrüo tüvirakkudeks. 2. Spetsiifiline etapp
1) Sügoodi tase avaldub üle 95% geenidest, kuna sellest areneb organism. Rakkude esmane eristumine 1) Tsütoplasma mõju sügoodi tuumale muudab geenid avaldumisvõimeliseks 2) Hulkraksuse tasand: naaberrakkude mõju ja kontaktid, rakkude asend, vanemorganismi hormoonmõjutused, edasisel arengul lisandub 3. 3) Embrüonaalsete induktorite mõju need on peptiidid, mis mõjuvad rakurühmadele, ja kujundab nendest tulevase elundkonna. Nt. neuraliseeriv peptiid. Miks embrüonaalseteks induktoriteks on peptiidid, mitte valgud? need on väiksemad. Kudede teke ehk histogenees Kaks etappi: 1) Üldine a. Rakud paljunevad b. Rakud kasvavad c. Rakus toimub põhiühendite süntees d. Rakkudes avaldub suur hulk geene, ligikaudu pooled e. Koeline eristumine pole lõplikult paigas. 2) Spetsiifiline a. Geenide avaldumine väheneb oluliselt. 10% b
annaabi.ee 
