Hernhuutluse mõjud Eesti kiriku-ja kultuuriloole
Eesti- ja Liivimaa hernhuutlaste olud
muutusid samuti vabamaks. Ametlikult kuulutati vennastekoguduse tegevus lubatuks alles
1817. aastal Aleksander I armukirjaga.13
11 Samas, 161
12 Rudolf Põldmäe. Hernhuutlane Christoph Michael Königseer ja tema kohtuprotsess 1767. aastal.
Religiooni ja ateismi ajaloost Eestis. Artiklite kogumik 3. Tallinn 1987, 172.
13 Theodosius Harnack. Die lutherische Kirche Livlands und die herrnhutsche Brüdergemeinde: Ein
Beitrag zur Kirchengeschichte neuerer und neuester Zeit. Amsterdam 1968, 188.
Hernhuutluse mõju Eesti kirikuloole
Vennastekogudused kui vabakogudused
Nagu eelpool mainitud tulid pärast Põhjasõda Baltimaadesse Halle pietismist
mõjutatud vaimulikud, tänu kellele tekkis ka tugev side vennastekoguduste ja kirikute vahel.
Siinsed vennastekogudused erinesid pisut Saksamaa omadest. Näiteks tohtisid siinsed
vennastekoguduse liikmed erinevalt Saksmaast jääda ka luteri kiriku liikmeiks. Kui Saksmaal
annaabi.ee 
