Neid, kes ei täitnud riigi otsuseid, ootas karm karistus. Suur majanduskriisEestis 1929-1933 oli periood, mil toodang langes märgatavalt. Välisinvesteeringute ja väliskaubanduse kaudu tabas Suur Depressioon ka Eestit. 1929-1930 oli seisakuperiood. Kriisi süvenedes kerkisid tollimüürid, seati sisse piirid väliskaubanduses, mida kriis tabas kõige teravamalt. Kui eksport aastal 1929 oli 100 %, siis aastal 1932 oli ta 64 %. Samal ajal vähenes tööstuses netotoodang vaid 17 %. Näiteks tekstiilitööstus suutis säilitada isegi oma senise taseme. Siseturg oli suhteliselt tugev. Elanikkonna kulutuste struktuur oli muutunud, toidukaubad olid väga odavad, tänu sellele oli elanikkond ostujõuline. Päts oli devalveerimise üks ägedamaid vastaseid. Eesti kaubad ei suutnud teatud perioodil rahvusvahelises kaubanduses läbi lüüa. Muutused eestis majanduskriisi ajal Eesti majanduspoliitilises elus aset leidnud
omakorda sõltub uurija väärtushinn angust. Seda teadvustam ata võib vaidlema jäädagi, kas Sotimaa või mõni teine riik, piirkond, linn või küla on säästev või mitte. (Moffatt 1996, 130; Bossel 1999, 48-56). Tabel 1. Kas Sotimaa on säästev? Tabelis toodud lühendid tähistavad erinevaid jätkusuutlikk use mõõtmise metoodikaid . Lühendite tähendused: AEANNP - Approximat ely Environmen tally Adjusted Net National Product - ligikaudselt keskkonnak oormust kajastav rahvuslik netotoodang ; PAM - Pearce- Atkinson Measure - Pearce- Atkinsoni mõõde; NNP/K - Net Primary Production and Carrying Capacity - primaarne netotoodang ja keskkonna taluvusvõim e; EF/ACC - Ecological Footprint and Appropriate d Carrying Capacity - ökoloogiline jalajälg ja kaalutud taluvusvõim e; ISEW - Index of Sustainable Economic Welfare - säästva majanduslik u heaolu indeks. Metoodika AEANNP PAM NNP/K EF/ACC EF/ACC 2. Milline ühiskond on säästev, jätkusuutli k, s.t suudab jätkuda?
annaabi.ee 
