Virtuaalmaailma võlu ja viletsus
Juhtme teises
otsas võib olla viiekümne aastane pervert või samamoodi esimese klassi õpilane. Lapsed on
väga kergemeelsed ja nemad ei näe selles ohtu. Meenub ,,Pealtnägija", kus üle kolmekümne
aastased täiselujõus mehed sõitsid pealinna, et kohtuda kaheteist aastase tüdrukuga,
hoolimata, et tüdruk korduvalt korrutas, et ta on algklassi õpilane. Loomulikult oli see
ajakirjanduslik eksperiment, aga näitas tõsiasja, et Eestil on suuri probleeme netipervertidega.
Laste ärakasutamist näen kõige suurema internetiprobleemina, mille vastu tuleb ja peab väga
järjepidevalt võitlema. Teisena meenub internetis raisatud aeg, see kaob kui linnutiivul ja
kasutegur on põhimõtteliselt null. Minu lapsepõlves oli internet juba suurelt kanda kinnitanud,
aga sellegi poolest, ei olnud mul sellises eas sinna asja. Usun, et võitsin sellest palju rohkem,
kui tänapäeva lapsed, kes oma virtuaalsete sõpradega lihtsalt aega surnuks löövad.
annaabi.ee 
