Eesti asjaajamiskeel ja selle kasutust reguleerivad nõuded
Üha enam kasutatakse omavahel suheldes elektroonilisi suhtluskanaleid. Üsna ammu on
taoline suhtlusviis olnud populaarne suhtlusvõrgustikes rääkides sõprade ja tuttavatega.
Alates 20. sajandi lõpust on näha ka tendentsi, et elektroonilisele suhtlusele ning
asjaajamisele minnakse üha rohkem üle ka ametlikus kontekstis. Seetõttu on netikeele
kasutus veelgi laialdasem.
Hennoste ja Pajusalu sõnul on netikeel internetisuhtluses kasutatav keel, mis sisaldab
palju suulise keele ja netikeelsuste jooni. Viimased esinevad kõigil keeletasanditel:
ortograafias, grammatikas ning sõnavaras. (Hennoste, Pajusalu 2013: 81)
Suulist keelt iseloomustab sõnade lühendamine (siinkohal peetakse silmas eestikeelseid
sõnu, mida inimene lühendab nendes lause osades, kus kõne tempo on kiirem kui
muidu): ütlesin > ütsin, mõtlesin > mõtsin, kuule > kle jne; sõnade kokku hääldamine:
kes see > kesse, aga siis ma mõtlesin, et > a sis mõtsin, et jms. Lisaks on tüüpilised
annaabi.ee 
