Eesti asjaajamiskeel ja selle kasutust reguleerivad nõuded
sõnu, mida inimene lühendab nendes lause osades, kus kõne tempo on kiirem kui
muidu): ütlesin > ütsin, mõtlesin > mõtsin, kuule > kle jne; sõnade kokku hääldamine:
kes see > kesse, aga siis ma mõtlesin, et > a sis mõtsin, et jms. Lisaks on tüüpilised
sõnakordused ning partiklite kasutamine: noh, mhmh, ahah, kuskil. Partiklite hulka
kuuluvad ka üneemid ehk suhtlushäälitsused: ee, mmm jne. (Hennoste, Pajusalu 2013:
53-55)
Netikeelsuse joonteks peetakse aga emotikonide (, ) ja muude märkide kasutamist
(nt kasutatakse tärni (*) kui tahetakse parandada kirjaviga). Samuti sõnade lühendamist,
kuid need lühendused erinevad olulisel määral suulises keeles sõnade lühendamisest.
Nimelt netikeeles püütakse ära jätta maksimaalselt täishäälikuid: nojah > njh,
hommikust > omk. Peale selle lühendatakse netikeeles palju mitmesõnalisi fraase, mida
19
korduvalt kasutatakse
annaabi.ee 
