"netikeelele" - 1 õppematerjal

Eesti asjaajamiskeel ja selle kasutust reguleerivad nõuded

Kõige rohkem jäetakse ära kirjavahemärke ning suurtähti. (Hennoste, Pajusalu 2013: 84) Netikeele grammatilises osas leiab iseloomujooni nii kirja- kui ka kõnekeelest. Selle morfoloogia on tihedalt seotud kirjakeele morfoloogiaga, kuid süntaksi osa on pigem kõnekeelne. See tähendab, et laused on üldiselt lühikesed ja sarnanevad suulise kõne lausetele. (Hennoste, Pajusalu 2013: 85) Üks peamisi põhjuseid miks asjaajamiskeeles ning ametlikus kirjavahetuses kasutatakse palju netikeelele iseloomulikke jooni on see, et lühikese ajavahemiku jooksul vahetatakse palju informatsiooni. See justkui tekitab inimeste vahel dialoogi ning vestlus kipub muutuma familiaarsemaks. Mõtet soovitakse edastada kiiresti ning seetõttu ei pöörata enam tähelepanu ei ortograafiale, grammatikale ega sõnavarale. Sellest võib järeldada, et kirjakeele normidest võiks siiski rohkem kinni pidada. 20  KOKKUVÕTE