kohata võsastikes ja rabades. Talval on hundid seoses toiduhankimisega karjalise ja hulkuva eluviisiga, suvel aga elatakse paariti ning pesakond rajatakse veekogu äärde looduslikku varjulisse paika. Pesakond koosneb tavaliselt umbes 10-st huntidest ja hundikutsikatest. Hundi pesakond. Toitumine Eesti metsades on susi tippkiskja ehk ta on kiskja, keda ei ohusta mitte ükski teine organism. Talvel toitub ta uluksõralistest, väiksematest kiskjatest ja jänestest. Suvel aga koduloomadest (nt lammastest, millega ta toob kahju inimestele rahaliselt), konnadest, hiirtest, putukatest ja linnumunadest. Vitamiinivajaduse rahuldab ta taimse toiduga nagu näiteks marjadest ja kõrrelistest. LK 2 Toidupuudumisel esineb kannibalismi, mis tähendab, et ta sööb enda liigi kaaslasi. Hundile on lammas heaks toiduks, inimestele aga toob hundi jahtimised talumehe lammaste peale kahju. Sigimine
Nii majandades ei jää meil sentki saamata Sipelgad lindude ja imetajate teenistuses: Sipelgad toiduna Tervise teenistuses Sipelgapesad kümblemiskohtadena ja magamisasemetena Karu toidus on sipelgaid kuni 15%, mis annab kuni 8% energiast …et sipelgad oleks söönud: Kuklasepere kogub suve jooksul kuni 1000 kg lehetäide nestet Suhkrust toodetakse energiarikkad varud perele Lehetäide nestest toituvad paljud entomofaagid Kuklased koguvad röövputukaid + taimne toit Sipelgad inimese teenistuses Metsakaitses, koduaedade kaitses Toiduna (Hiinas, Aafrikas, Austraalias) Tervishoius (sipelghape, sipelgavannid) Munade värvimine Sääsetõrjevahendina Puugitõrjes Hoiab maod eemal
annaabi.ee 
