aeg Päriskänguru Macropus greyi Austraalia 1927 Kariibi munkhüljes (Monachus tropicalis) Kariibi meri 1962 Hobuantiloop Hippotragus leucophaeus LõunaAafrika 1800 Merisk Haematopus maedewaldoi Kanaari saared 1914 Naerukakk (Sceloglaux albifacies) UusMeremaa 1914 Kolmvärvaara (Ara tricolor) Kuuba 1885 Nestelind Parareomysa flammea Hawaii saared 1963 Känguru Mis aitaks vähendada väljasuremist? Vaja on positiivsemaid ja praktilisemaid näiteid ja näidisprojekte. Tuleb tõsta teadlikkust maastike ja üldisemalt bioloogilise mitmekesisuse tähendusest ja praktilisest väärtusest. Samuti on vaja avalikkuse eeskuju. Küsimused klassile Kes saab kõige suuremat kasu bioloogilisest mitmekesisusest?
ninasarvikud, keda inimene on tunduvalt hävitanud. Jõgede ja järvede ääres võib kohata jõehobusid. Rohusööjad loomad on omakorda toiduks kiskjatele. Nende seas on kõige tugevam ja ohtlikum lõvi, kes sageli tungib kallale ja koduloomadele, siis veel gepard, saakal, hüaan. Jõgedes elavad krokodillid. Neist suurimate, niiluse korkodillide pikkus ulatub 5-6 meetrini. Aafrika savannides elutseb palju mitmesuguseid linde, sealhulgas imeväike ja ilus nestelind ning maakera kõige suuremlind jaanalind. Röövlindudest on omapärasema välimusega pikajalgne kurgkotkas ehk sekretärlind. Ta peab jahti väikestele närilistele ja roomajatele, eriti madudele. Kui kurgkotkas mao kätte saab, tallab ta saagi jalgadega surnuks. Tõeliseks linnuparadiisiks on papüüruse- ja pillirootihnikud veekogude ääres. Seal elutsevad sellised suured linnud nagu flamingo, iibis ja toonekurg. Külade lähedal elab marabou, keda leidub ainult Aafrikas
annaabi.ee 
