ÜLDHISTOLOOGIA
Närvikude
- närvikude kitsamas mõttes
-neurogliia
2.NÄRVIKUDE
Närvikude areneb neuroektodermist ja osaliselt mesenhüümist(mikrogliia)
Närvikoe funktsioonid: organismi reageering välis- ja sisekeskkonna tingimustele.
MÕISTEID:
Neuron- närvirakk – rakukeha(soma) + jätked
Rakukeha- soma e.perikaarüon
Jätked – dendriit + neuriit
Neuriit- akson e.telgsilinder
Närvikiud – närviraku jätke koos gliiaga
Neurofibrill – koosneb kokkukleepunud neurofilamentidest ja nerotuubulitest(artefakt)
Müeliintupp – moodustunud Schwanni rakkude poolt
Schwanni rakk – neurolemmotsüüt
Neurolemm – kest
Ranvier soonis – Aksonil olev kahe Schwanni raku vahel olev sälk.
Närvikude koosneb närvirakkudest e. Neuronitest ning neid ümbritsevatest, toestava ja
toitefunktsiooniga gliiarakkudest.
Närvirakud on närvisüsteemi nii morfoloogilisteks kui funktsionaalseteks üksusteks.
Iga neuron koosneb tuuma sisaldavast perikaarüonist ehk soomast ja jätketest-akson ja dendriidid.
annaabi.ee 
