Lõhnaainete kasutamise ajaloost
surnuid, kui kirikulampe, ikoone või pühasid kujusid, et tõrjuda kurja või
sissepühitsemise puhul. Islam on vahetpidamata lõhnaaineid soosinud. Osalt kindlasti
sellepärast, et araablased on lõhnu aastatuhandeid armastanud ja varustanud neid ka
tsivilisatsioonidesse nagu Egiptus ja Mesopotaamia. Prohvet Muhamed uskus Avicenna
eeskujul, et aroomid hoiavad meeled erksana, mis omakorda hoiab mõtted täpsed ja
järeldused selged. Pulmade puhul määritakse pruudi kehale nerolit, jasmiini, roosi jm
lõhnu sisaldavvaid õlisid, peigmeest võitakse roosi või aaloepuu õliga. Põhjusteks on
abiellujate kehade puhastamine ja kurjade vaimude eemalhoidmine. Matuste puhul
pannakse benzoe, sandli, patsulit või mõni teine lõhnav pannitäis surnukeha jalgade
juurde. Pakistani muslimid seostavad lõhnu tihedalt taevaga ja usuvad, et sel ajal kui
inimesed piserdavad surnut roosiveega, piserdavad 50 inglit surnukeha taevast
kaasatoodud lõhnadega
annaabi.ee 
