Pidevalt näeb hingematvaid vaateid Aadria merele, pilgu võib heita Horvaatia saartele ja näha neid nagu maakaardilt. Seal on lubjakivist kaljud, saared ja poolsaared . Pindala 11 578 km, elanikke 962 600. Ühtekokku hõlmab piirkond 375 km rannikust. Idast piirab Dalmaatsia Dinaaride mäeahelik , keskmised kõrgused üle 1500 m . Samas on Dinaarid ka piiriks Bosnia- Hertsegoviinaga. Dalmaatsias on ka kaks suuremat tasandikku , mis moodustuvad jõgede Krka ja Neretva piirkonnas. Aastasadu on Dalmaatsia olnud tihedas läbikäimises ülemerenaabrite itaallastega. Dalmaatsia on Horvaatia külastatuim piirkond. Päikesepaistest ja soojadest Vahemere tuultest hellitatud Lõuna-Dalmaatsia kulgeb imekitsa ribana piki Aadria mere rannikut. Idüllilised lahesopid, mida maismaa poolt piiravad väärikad Dinaarid. Lugematu arv muinasjutuliselt kauneid saari, mis tõusevad merest otsekui pitsivahust. Dalmaatsia mere rannikult leiab rändaja mitmeid maalilisi linnu ja
See hõlmab Niiluse ja Liibüa rannikualade, millest kumbki on aktiivne osade drenaaž basseinis. Enamik veed, Niiluse kanalisatsioonis aurustub. Suured jõed (Ebro, Rhone, Po ja Niiluse)on tarnitud väga suurtes vesikondades. Hinnanguline keskmine aastane jõe sattumine Vahemere jaoks viimastel aastatel on umbes 10,000 m3 / s, kuiva hooaja kesksuvel ja tippvoolu varakevadel. Reastatud vastavalt eelarve kinnitamisele, kümne suurimat jõed on Rhone , Po , Drin - Bojana , Nile , Neretva , Ebro , kallas , Adige , Seyhan ja Ceyhani . Need jõed moodustavad poole aasta keskmine sissevool – võta Rhone ja Po arvele langeb juba üks kolmandik sellest. Fosfor on kõige olulisem piiriv toitaine Vahemeres , millele järgneb lämmastik. Sissevoolav Atlandi vesi kannab toitaineid ,mis on vajalikud fotosünteesiks , kuid üldiselt on see vesi madala toitaineite sisaldusega.0,05 kuni 0,20 mM ( pmol / L ) fosfaadi - fosfor, 1-4 mM eest , nitraatide ja ligi 1,2 mm silikaadi
annaabi.ee 
