Barokk arhitektuur, skulptuur, maalikunst
iseloomustab Berninit rahutus, liikumine ja muutumine.
Inimest ei vaatle ta mitte otse vaid kuskilt nurga alt,
poolviltu, figuurid on esitletud justkui juhuslikus kuid
see-eest väga ilmekas poosis. Erinevalt renessanssist
on kujud sageli vaadeldavad vaid ühest küljest. Nagu on
omane ka teistele barokiaja skulptoritele, eelistab
Bernini sageli selliseid teemasid, mis juba iseenesest
eeldavad liikumist, nt. vöitlus- ja röövimisstseenid.
Bernini varasematest töödest on olulisemad Neptus ja
Triiton, Apollon ja Daphne ning Taavet. Esimest tööd
iseloomustab kunstniku hulljulge materjalikasutus, ta
väänab marmorit justkui see polekski kivi, tuues
ilmekalt esile lehvivaid riidevolte ja juukseid ning
Neptuse pinguldunud muskleid. Teise töö juures on
ilmekas viis, kui orgaaniliselt on Bernini edasi andnud
Daphne muutumist naisest puuks. Kontrastid lehtede
õrnuse ja keha, puukoorte, juuste ja riidevoltide vahel
on hämmastavad.