HAPRAD KÜÜNED
kasutame. Küüs koosneb küüneplaadist, küünevallidest, küüneloozist, küünenahast, küüne
kasvutsoonist ehk maatriksist ning lunulast. 4 millimeetrit küünest on naha all peidus. Uute
rakkude moodustumine ja küüne kasvamine toimub küünejuures. Küüs tekib naha läikekihist.
Nad on sarvjad nahamoodustised. Inimese sõrmeküüned kasvavad kiirusega umbes 0,1 mm
ööpäevas.
Pilt 1: küüne põhianatoomia
Pilt 2: Sõrme ristlõige
Küüneplaat- küüneplaat kinnitub tugevalt küüneloozile, ta on 0,5-1 mm paks, sileda pinnaga.
Ning läbitav vedelikele. Küüneplaat koosneb keratiinist valgust, mida leidub ohtralt ka
juustes ja nahas ning seal võib eristada umbes 25 tihedalt pakitud rakukihti, mis tagavad
küünele tugevuse, teravuse, painduvuse ja elastsuse. Vee hulk küünes määrab ära küüne
painduvuse. Normaalselt sisaldavad küüned vett 18%; kui vee hulk jääb alla 16%, muutuvad
küüned hapraks