Kuiva vormi puhul ei ole kirurgilist ega konservatiivset ravi. Abivahenditena kasutatakse suurendavaid luupe ja teleskoopilisi prille. Kuna kuiv AMD võib areneda märjaks vormiks, tuleb kontrollida nägemist ja teha Amsler-ruudustiku test. (Olla ja Parik 2016). 4 Joonis 2. Amsleri test. (Oll ja Parik 2016). Märjale AMD vormile on iseloomulik uute veresoonte moodustumine (neovaskularisatsioon) maakulas. Märg AMD esineb harvemini ja selle kulg on dramaatilisem. Mittetäisväärtuslikest veresoontest lekib vedelik võrkkesta, põhjustades maakulas võrkkesta turse. Ödeem ja hemorraagia põhjustavad maakula pigmentepiteeli irdumist ja lipiidekskudaate. Ravimata neovaskularisatsioon põhjustab diskikujulist armi maakulas. (Oll ja Parik 2016). Varajase AMD staadiumis olevatel patsientidel puuduvad sageli kaebused ning ei esine nägemisteravuse halvenemist
näitab kus on kõige suurem atroofia, kui suur on atroofia ning aitab jälgida AMD arenemis kulgu. (Layana jt 2017). 7 Uued SD-OKT aparaadid suudavad täpselt mõõta kuiva AMD puhul tekkivate druuside olemasolu ja suurust. Samuti saab sellega näha võrkkesta pigmentepiteeli muutuseid, andes võimaluse eristada võrkkesta eri kihte. Märja AMD puhul on näha OKT aparaadiga uute veresoonte teket (neovaskularisatsioon) maakulas või vere ja vereplasma lekkimist. Maakula degeneratsiooni on paremini näha SD-OKT aparaadiga, kui TD-aparaadiga. (Layana jt 2017). 2 OKT UURINGU PIIRANGUD OKT annab kasulikku infot närvikiudude kihi paksuse kohta, aga sellel on ka piirangud. Masina normatiivväärtused on saadud üle 18aastaste inimeste uurimisel aga laste kohta eraldi referentsväärtused puuduvad. Masinaga uuringut teostades tuleb arvestada ka silma keskkondade