, and Kullman, K. 2005a. Fungal Genome Size Database. http://www.zbi.ee/fungal-genomesize Kullman, B., Greve, B. & E. Severin. 2005b. Diversity in the spore print of the hybrid of Lentinula and Pleurotus on the basis of nuclear DNA content. In: Proceedings of the XVI Symposium of Mycologists and Lychenologists of Baltic States. Cesis, Latvia. 119-123. Moon, C.D., Miles, C.O., Jarlfors, U. & Schardl, C.L. 2002. The evolutionary origins of three new Neotyphodium endophyte species from grasses indigenous to the Southern Hemisphere. Mycologia 94: 694–711. Moon, C.D., Scott, B., Schardl, C.L., & Christensen, M.J. 2000. Evolutionary origins of Epichloë endophytes from annual ryegrasses. Mycologia 92: 1103–18. Penalva, M.A., Moya, A., Dopazo, J. & Ramon, D. 1990. Sequences of isopenicillin N synthetase genes suggest horizontal gene transfer from prokaryotes to eukaryotes
Eestis on loomasöödast leitud ohratoksiini, zearalenooni ja aflatoksiini, harva ka deoksinivalenooli, rohkem saastatud on olnud kliid ja jahvatusjäätmed. Erinevatele söötadele on iseloomulikumad erinevad mükotoksiinid: konsentraate saastavad afatoksiinid, maisi fumonisiinid ja zearalenoon, teisi teravilju DON, ohratoksiinid ja ergotalkaloidid (Fink-Gremmels, 2008). Karjamaarohus võib kasvada kottseen tungaltera, teatud kõrrelistele on iseloomulikud neile omased endofüütsed seened (Neotyphodium coenophialum kõrges aruheinas, Neotyphodium (Acremonium) lolii karjamaa raiheinas), mis produtseerivad ergotalkaloide, indooliühendeid, terpeene jt neurotoksilisi ja vasokonstriktoorseid ühendeid (Ronald, Riley ja Pestka, 2011). Haljassöötade konserveerimisel (sileerimine, kuivatamine) võivad ellu jääda juba niitmisel haljassöödas leidunud mükotoksiinid, lisaks võivad hallitused säilitamisel edasi kasvada. Ebaõige transpordi ja säilitamise käigus tekib mükotoksiine ka
annaabi.ee 
