Vanemhool ja paarumissüsteemid
Uue kurna produtseerimine ei
valmista emasele raskusi, kuna arktika lühike pesitsussesoon on samas väga toidurikas. Nii
võiski polüandria sellistel liikidel alguse saada ekstreemsetes elutingimustes esinevate
füsioloogiliste piirangute kaasmõjul. Meenutagem, et ka inimestel täheldatav polüandria on
peamiselt levinud Himaalaja ja Tiibeti kõrgmäestikes, kus elutingimused on ekstreemsed (vt
eelpool). Polüandria imetajail on üldse veelgi harvem kui lindudel (seda esineb näiteks
neotroopilisel ahvil tamariinil ja aafrika metsikul koeral.
Kahjuks ei ole asjad eeltoodud skeemiga siiski piisavalt selged. Selle vastu räägivad näiteks
ühe võrdleva uurimuse tulemused, millest selgub, et enamik kurvitsaliste seas toimunud
fülogeneetilistest üleminekutest on toimunud hoopis isahoole vähenemise ja emahoole
suurenemise suunas. Sellest hoolimata viitab polüandria esinemise ilmne seotus ekstreemsete