"Psühholoogia gümnaasiumile" kokkuvõte
ahvidest inimesed, aga tänapäeva teadus on sellega teatud määral toime
tulnud. Aeg näitab, milliseid tõendeid on inimkond oma bioloogilise
päritolu uurimiseks edaspidi võimeline leidma ja kasutama õppima.
4. Inimvaim ja aju: käitumise bioloogilised alused
4.1. Ülevaade inimese närvisüsteemi üldisest ehitusest
Käitumise kõrgeimaiks juhiks on peaaeju. Närvisüsteemi moodustavad
lisaks peaajule seljaaju ja närvid. Närvisüsteem koosneb närvirakkudest e.
neoronitest. Närvirakkude kogumeid nimetatakse tuumadeks.
Hallaine- ajus eristuvad suured, silmnähtavad närvirakkude kogumid.
Valgeaine- Koht ajus, kus domineerivad närvirakkude pikad jätked ning
ajukude paistab heledam.
Peaaju jagatakse eesajuks (omakorda parem ja vasak ajupoolkera),
vaheajuks, keskajuks, ajusillaks, väikeajuks ja piklikajuks.
Piklikaju seljaaju jätk, seal asuvad hingamist, vereringet, neelamist ja
kehaasendit kontrollivad tuumad
annaabi.ee 
