Eesti-ajaloo suur üldkonspekt
Eesti Selts, Loodusuurijate Selts ja Eeesti Arstide selts jne. Nad korraldasid rahvusvahelisi konverestse ja andsid välja
ajakirju.
1938 asutati Eesti Teaduste Akadeemia mille ülesanne oli teaduse edendamine ja teadusuuringute
kooskõlastamine.
Maailmamaine omadasid eestlased: Ernst Öpik (astronoom), Paul Kogerman (põlevkivikeemik), Ludvig Puusepp
(neorokirurg), Teodor Lippmaa (botaanik), Edgar Kant (majandusgeograaf)
Põhilist tähelepanu pöörati rahvusteadustele- eestikeele, ajaloo, geograafia ja botaanika uurimisel.
Eestikeele uuendajad olid Johannes Aavik, õikeelsuse korrastamisel Johannes-Voldemar Vesk, eesti murrete
uurimisel Andrus Saareste, soome-ugri keeleteaduses Julius Mark ja Julius Mägiste, rahvaluule uurijana Oskar Loorits.