Eesti mõisaarhitektuur historitsismist juugendini
madalatena. Jällegi olid valdavad ebasümmeetrilised kompositsioonid, mis oli kasulik ka
hoonete funktsionaalseks jaotamiseks elu- ja majanduskorpusteks. Huvitav ebakõla oli ka
fassaadi ja siseruumide vahel: sümmeetrilise fassaadi taga võis olla ebasümmeetriline
5
ruumiplaneering ja vastupidi, mis oli tavaline kogu historitsismi perioodi vältel. Kõige
paremad näited neorenessansist on Muuga (Joonis 4) ja Inju mõis (Joonis 5). Sajandi lõpus sai
aga populaarsemaks toretsev neobarokk, mille esinduslikud näited on Puurmani (Joonis 6),
Uderna ja Malla mõis.
Muuga kuulus Carl Timoleon Neffile, Peterburi Kunstiakadeemia liikmele, ühele
menukamale tolle aja baltisaksa kunstnikule, kes mõtles mõisa omandades ka oma antiik- ja
itaalia renessansimeistrite koopiate paigutamisele. Selleks sobiski hästi Muuga itaaliapärane
palazzo
annaabi.ee 
