"neorenessansilike" - 1 õppematerjal

Eesti mõisaarhitektuur historitsismist juugendini

2.2 Neorenessanss, neobarokk Paralleelselt neogootikaga arenesid XIX sajandi 60.-90. aastail arhitektuuris neoklassikalised suunad. Üleminek klassitsismilt neorenessanssi oli muidugi sujuvam kui neogootikasse, ometi oli see visuaalselt tajutav. Täielikult tõrjuti välja sammasportikus ja asemele tuli ümarkaar, mida kasutati nii sise- kui väliskujuduses. Katused muutusid peaaegu lamedaks ja püüti visuaalselt tõsta ülemiste akende ning räästa vahelist osa. Paljude neorenessansilike hoonete puhul on rõhutatud horisontaalset liigendust, mistõttu mõjuvad need hooned suhteliselt madalatena. Jällegi olid valdavad ebasümmeetrilised kompositsioonid, mis oli kasulik ka hoonete funktsionaalseks jaotamiseks elu- ja majanduskorpusteks. Huvitav ebakõla oli ka fassaadi ja siseruumide vahel: sümmeetrilise fassaadi taga võis olla ebasümmeetriline 5 ruumiplaneering ja vastupidi, mis oli tavaline kogu historitsismi perioodi vältel