Postmodernism
aastatel
Eesti taasiseseisvumise järel sai postmodernism nõukogude kultuurikammitsaist vabanenud
ühiskonnas moeideoloogiaks eesti kunsti- ja kultuurimaastikul. Postmodernism jõudis Eestisse
1980ndatel, kui oli stagnatsiooniaeg, olid paneelmajadega linnaosad ja kolhoosid. Postmodernismile
olid omased viilkatused, sambad, kaared, ristiga aknad, astmikumotiivid. Pindasi hakati krohvima
ning värvid muutusid erksamaks:hakati kasutama valget ja musta, sinist ja roosat. Arhitektuuris oli
neoratsionalistlik joon: väga selge struktuur ja lagedad fassaadid. Tähtsal kohal olid aknad ja postid,
hakati tegema musta-valge-ruudulisi põrandaid. Väga palju ehitati dekoratiivseid sambaid ja poste
ning tehti seintele vitraaze ja seinamaalinguid. Hakati panema rohkem rõhku ka ajaloolisele
arhitektuurile, näiteks hakati kopeerima ajaloolist mööblit. Kujundati ajaloolisi interjööre,
arhitektuur oli nö ,,moodne vanas". Postmodernistlikus stiilis on näiteks Eesti Panga hoone, mis on
ehitatud 1998
annaabi.ee 
